![]() |
Bergmann, Jaan: Lein ja lootus (4) - Druckversion +- Sonett-Forum (https://sonett-archiv.com/forum) +-- Forum: Sonett-Archiv (https://sonett-archiv.com/forum/forumdisplay.php?fid=126) +--- Forum: Sonette aus anderen Sprachen (https://sonett-archiv.com/forum/forumdisplay.php?fid=409) +---- Forum: Finnische und Estnische Sonette (https://sonett-archiv.com/forum/forumdisplay.php?fid=466) +---- Thema: Bergmann, Jaan: Lein ja lootus (4) (/showthread.php?tid=6660) |
Bergmann, Jaan: Lein ja lootus (4) - ZaunköniG - 09.05.2009 Jaan Bergmann 1856 - 1916 Estland Lein ja lootus I Kus kihvt ja kurjus rahvuskuue taha viis peitu pettes Kaini kavalust ja maalis salamõttel' meelitust ning toetas toorest tujumeelt ja paha; kus ausad ajas kojast kiusukaha, ja loodi jäledasti lahutust ning hävitati Eesti ühendust, — sääl jätsin silmaveega lootust maha. Ja lootuseta heitsin unevoodi, ja pisaraid jõi padi palavaid ning unes troosti leinajale toodi. Mu ette astus hiilgav Eesti ingel ja pühkis silmist hellalt pisaraid ning andis lootust ahastaval' hingel'. II "Miks hinge valus muidu aega viidad ja paha pärast pillad pisaraid, mis Eesti ausad praegu tunda said, ning leinalipu musta ritva liidad"? "Ei ole pehkind Eesti hoone piidad: veel talasid tal suuri, tugevaid, veel palju palke, häid ja parajaid, veel varjuvara tallel terved riidad. "Kuid tulioks, mis tulekahju küli, ja pessiseen, mis seinad ära sööb, ning ussiseemne ärarikkuv vili: "See on sel silmapilgul selgest näha, see valet vaeb ja tõele tuge teeb ning näitab, mis on tulevikul teha." III "Nüüd tõtke tööle, ausad Eesti pojad, ja tütred, armsad, aitke agaralt, ja emad, võtke osa elavalt, ning isad, laske joosta higiojad! "Kel märgas meel ja südam' rinnus soojad: kõik tulge kokku kaugelt, ligidalt, ja viibimata tööle vagusalt ning kinnitage rahvusele kojad! "Aus tegevus teil' olgu tugevuseks ja usukalju kindlaks aluseks ning armastus ja üksmeel ühenduseks. Siis korda läheb Eesti ettevõte, ja koda tõuseb koidu kohaseks ning päeva tõus viib laste lootust tõtte." IV Ja ingel läks ja hiilgus kustus ära. Mul seisid silmis rõõmupisarad ja huuled hõiskel "Lootust!" hüüdsivad, kui äratas mind hommikune sära. Oh tere, päike, taeva valge tera! Kuis sina pimeduse peletad ja pilvind taeva jälle seletad: nii hävitagu tõde õela kära! Kõik lahulaim meilt mingu igavesti ja kiusu kaasas must ja pime öö! Kuid rahuvaim meil jäägu kindlamasti. Siis seisvad kindlalt Eesti rahva kojad ja rahvast ehib hariduse töö ning õnnes õitsvad Eesti tütred, pojad! |